Суреттер Видеоролик

Tarıhy: Soltústik Qazaqstan oblysy 1936 jyly 29 shildede quryldy.  Oblys Batys Sibir jazyǵynyń ońtústiginde ormandy dala jáne dala zonalarynda, qara jer beldeýiniń sheginde ornalasqan jáne soltústiginde Reseımen, shyǵysta Pavlodar, ońtústiginde Aqmola jáne batysynda Qostanaı oblystarymen shektesedi. Qazaq memleketiniń qurylýy men damýy qazaq etnosynyń uzaq damý jolyndaǵy tutastyǵyn saqtaýǵa, qazaq halqynyń konsolıdasıasy úshin mańyzdy maǵynaǵa ıe, ásirese 15-17 ǵǵ.kezeńinde. 18 ǵasyr basyn qazaqtyń ataqty oqymystysy, Soltústik Qazaqstannyń týmasy Shoqan Ýálıhanov qazaq halqy ómiriniń eń soraqy kezi dep, al 1723 jyldy - Uly jut jyly dep atady. Jońǵarlardyń Qazaqstanǵa basyp kirýi adamdardyń, maldardyń ólimine, qystaýlardyń qıraýyna, halyqtyń soltústik jáne batys jaqtarǵa jappaı kóshýine ákelip soqty. Qıyn syrtqy saıasat jaǵdaıynda qalǵan qazaq handyǵynyń bıleýshileri budan shyǵý joly Reseı memleketiniń proteksıasyn moıyndap, qol astaryna ótý dep bildi. Osy saıası qadamdardyń jaqyn aradaǵy nátıjesi Reseıdiń jańa qol astyndaǵylaryn qorǵaý maqsatynda Jońǵarıa men Qazaqstannyń arasyndaǵy jaǵdaıǵa belsendi aralasýy boldy. 1742 jyldyń 2 mamyrynda Senat Orta júz qazaq halqyn qorǵaý jáne jońǵarlardan qorǵaný úshin bekinister salý týraly is sharalar boıynsha Jarlyq qabyldady. 1752 jyldyń 26 naýryzynda «sibir jaǵyn eń jaqsy qorǵaý úshin» jańa jasaqtaý jolaǵynyń qurylýy týraly Jarlyq shyqty. Omby jáne Zverınogolovsk bekinisterin qysqa baǵytta jalǵastyrýǵa tıisti Novoıshımskı (Gorkı ashshy tuzdy kólder shynjyry boıymen) jolaǵynyń qurlysy bastalady. Jolaqtyń ortalyq bekinisi bolyp 1752 jyly shildede irgesi qalanǵan Esildiń oń jaǵasyndaǵy Áýlıe Petr bekinisi sanalady. 1755 jylǵa qaraı jolaq boıyndaǵy negizgi jumystar aıaqtaldy. Keıinnen bekinis Petropavl qalasy degen atqa ıe boldy. Bizdiń óńirdiń  tarıhy 18 ǵasyrdaǵy Ortalyq Azıa memlekettik aǵartýshylarynyń eń belgilileriniń biri Abylaı han esimimen baılanysty. Abylaı Qazaq handyǵynyń negizin qalaǵan Jánibek han muragerleriniń úlken tarmaǵyna jatady. 1740 jyly Orta júz hany Ábilmámbetpen birge Abylaı sultan Reseı bıligin moıyndady jáne ár ýaqytta Peterbýrg, Orenbýrg, Omby, Sın áýleti  reseılik bılikterimen baılanys jasap turdy. Abylaı han keremet dıplomatıalyq qabilettiligin jáne memlekettik aǵartýshy darynyn ıelengen alysty boljaıtyn dana saıasatker retinde belgili. Memlekettik aǵartýshy taktilerine, syrtqy saıasatynyń strategıalyq ıilgishtigi jáne ıkemi arqasynda qazaq memleketiniń tutastyǵyn saqtaı bildi. Onyń han retinde úsh qazaq júzin bılegen kezeńi (1771- 1781 jj.) saıası jaǵdaıdyń turaqtalýymen, Qazaqstan bedeliniń ósýimen, Eýrazıa halyqtarymen arasyndaǵy ekonomıkalyq jáne mádenı baılanysynyń keńeıýimen sıpattalady. Abylaı hannyń qonysy Býrabaı kóliniń mańynda ornalasqan; Abylaıdyń qalaýy boıynsha onyń qurylysyna jergilikti sharýalar qatysty. Qazaq turǵyndary kóship kelýshilerden shóp shabý, jer óńdeý, balyq aýlaý, veterınarıa jáne t.b daǵdylardy qabyldady. Áýlıe Petr bekinisin salar kezde Abylaı óz shartyn qoıdy - osy jerden qazaqtar úshin Reseımen saýda ortalyǵyn ashý. Abylaı hannyń bastamasynyń arqasynda Petropavl júz jylda aıyrbas jáne tranzıt  saýdanyń iri oshaǵyna deıin ósti. Áýlıe Petr bekinisinde Abylaıdyń handyqqa saılanýy ótti. Munda hanǵa ımperatorlyq syılyqtar, bulǵyn  tony, bas kıimder jáne qylyshtar ákelindi. Abylaı Reseı men Qazaqstannyń Qytaımen arasyndaǵy baılanystyń shıelenisýinen qaýiptenip kóptegen ıgilikti syltaýlarmen óz bıligin jarıalaý úshin Petropavl bekinisine kelýge bas tartty. Keıinnen bul syılyqtar hanǵa eshqandaı is-sharasyz óz mólsherinde tabys etildi. Abylaıhannyń kezinde sol kezdiń belgili eki bartyrlary Kúleke bartyr men Qulsary batyr úlken rol atqardy, olar demokratıalyq, áskerı, ákimshilik mindetterdi atqrdy. Kúleke batyr belgili Shal aqynnyń ákesi, onyń atymen burynǵy Sergeev aýdany atalǵan, qazir Shal aqyn aýdany.

Muraǵattyq málimetterge sáıkes Kúleke jáne Qulsaryǵa han ákimshisi un jáne qant túrinde azyq-túlik bergen, sondaı-aq, Petr bekinisinde turǵyn úı salýdy josparlaǵan. Basynda áskerı-qorǵanys retinde oılastyrylǵan Petropavl qorǵany ýaqyt óte kele óńirdiń saıası, saýda-ekonomıkalyq jáne ákimshilik ortalyǵy bolyp sanaldy. Ári qaraı munda ózenmen qatarlasyp kósheler kóbeıe bastady. 18 ǵasyr sońynda tómengi bóliginde 172 turǵyn úıler jáne  914 turǵyndar, 44 kópestik dúńgirshekter men qonaq alańy boldy. Bekinis mańynyń joǵarǵy bóliginde bekinistiń bıleýshileri qazaq sultandaryn qabyldaıtyn elshilik úıi ornalasqan. Qalanyń joǵarǵy bóligindegi qurylys  19 ǵasyrdyń 50 jyldarynan bastap qarqyndy júre bastady. Qalalyq qurylystyń ózindik sıpaty sáýlet eskertkishterinen kórinedi. Ondaılarǵa taýdaǵy tas ǵımarat («Abylaı úıi»), Podgoredegi Qasym meshiti, Zenkov, Smolın kópesteriniń qonystary jáne t.b, sonymen qatar 19 ǵasyr aıaǵy 20 ǵasyr basyndaǵy aǵash jáne kirpishten jasalǵan qurylystar jatady. Bul dáýirdiń turpattyq qurylystary bolyp qazir beıneleý óneri murajaıy ornalasqan ǵımarat (burynǵy Iýzefovıch kópestiń úıi),  Iangýzarov kópestiń úıi («Qalyńdyq úıi») oǵan qosa ornalasqan meshitpen birge(qazirgi kezdegi Jambyl kóshesi boıyndaǵy meshit, burynǵy ornyna salynǵan), Muratov dıirmeni, Ovsánnıkov jáne A.Ganshın aǵaıyndylarynyń ámbebap dúkeni (qazirgi Pýshkın kóshesindegi «Qazposhta» ǵımarattar kesheni) jáne t.b sanalady. Taý etegindegi sobor nemese Pokrovskı (1954 jyldan áýlıe Petr men Paveldyń soborlary) qalanyń batys bóliginen kiretin jaqtyń kórinisin asha túsedi. Onyń qurylysy 1844 jyly aıaqtalǵan bolatyn. Shirkeýlik ǵımarattar ornyna (meshit, shirkeý) burynǵy kezde kelesi oqý oryndary qyzmet etti: mektepter, medreseler, shirkeýlik mektepter, qyzdar progımnazıasy, qyzdar ýchılısheleri jáne t.b. 20 ǵasyr basynda Petropavl qalasynda Orys saýda ónerkásiptik, Sibir saýda, Qoǵamdyq, Memlekettik bankterdiń, aýrýhana, jeke tıpografıa, Blúmental kitap dúkeni, teatr, naqty ýchılıshe jumys istedi. Áleýmettik obektiler jergilikti kópestiktiń mesenattyǵy men shapaǵatynyń ıgilikti dástúrlerine baılanysty quryldy. Petropavl qalasy tranzıttik saýda-aıyrbas operasıalarynyń arqasynda ósip, damydy. Ásirese 19 ǵasyrdyń birinshi jartysynda onyń qyzmetiniń arqasynda Monǵolıa, Qytaı, Tashkent, Qoqan, Hıýamen aradaǵy kedendik kerýen saýdasy jaqsara túsken  Petropavl keden aınalymy ósti. Shetelde 19 jáne 20 ǵasyrlarda qalada jáne qala mańynda ýaqytyly bazarlar men jármeńkeler ótkizilip turdy: Petrovskıı- 25 maýsymnan jáne Andreevskı - 20 qarashadan, Ignatevskı - 18 jeltoqsannan (uzaqtyǵy 30 kúnge deıin), Taıynshakól. Tek qana mal sharýashylyǵy ónimderin saýdalaý úshin qonaqtyq jáne aıyrbastaý aýlalary jumys istedi.

Ákimshilik bólinis: oblys ortalyǵy – 1752 jyly qalanǵan oblystyq baǵynystaǵy Petropavl qalasy.  Soltústik Qazaqstan oblysy quramyna Petropavl qalasy jáne 13 aýyldyq aýdandar (Aqqaıyń, Aıyrtaý, Aqjar, Ǵabıt Músirepov, Esil, Jambyl, Maǵjan Jumabaev, Qyzyljar, Mamlút, Tımırázev, Taıynsha, Ýálıhanov, Shal aqyn) kiredi.

Halyq sany: 2024 jylǵy 1 sáýirge Soltústik Qazaqstan oblysyndaǵy halyq sany 527,5 myń adamdy qurady, sonyń ishinde qalalyqtar – 258,5 myń adam (49%), aýyldyqtar – 269 myń adam (51%).

Jer aýmaǵy: Soltústik Qazaqstan oblysynyń jalpy jer kólemi 9804,3 myń ga quraıdy, onyń ishinde aýyl sharýashylyǵy maqsatyndaǵy jer 7271,2 myń ga. Osy sanattaǵy egistik alqaby 4959,5 myń ga qurady jáne 2021 jylmen salystyrǵanda qordaǵy jerlerden konkýrstar arqyly jer paıdalanýǵa berý jáne jaıylymdardy transformasıalaý esebinen ulǵaıdy. Ónerkásip, kólik, baılanys, qorǵanys jáne aýyl sharýashylyǵyna arnalmaǵan ózge de jerler: Bul jerler 66,6 myń ga jerdi alyp jatyr jáne negizinen ónerkásipti jáne halyq sharýashylyǵynyń basqa da salalaryn ornalastyrý jáne damytý úshin qyzmet etedi. Erekshe qorǵalatyn tabıǵı aýmaqtardyń jerleri, oblystaǵy saýyqtyrý, rekreasıalyq jáne tarıhı-mádenı maqsattaǵy jerler búgingi kúni 134,9 myń ga jerdi alyp jatyr. Sý qorynyń jerleri 142,4 myń ga quraıdy.

Paıdaly qazbalar: Oblysta paıdaly qazbalardyń kóptegen túrleri anyqtaldy jáne ártúrli dárejede zertteldi. 286 ken orny barlanǵan. Olardyń ishinde 34 - metal, 2 - metal emes, 217 - qurylys jáne tehnologıalyq shıkizat jáne 33 - jerasty sýlary, onyń 6-sy mıneraldy. Oblys aýmaǵy Soltústik Qazaqstan ýran-rýdaly, almazdy jáne qalaıy-sırek metaldy provınsıasynyń quramyna kiredi. Onda mıneraldy shıkizattyń eleýli qorlary anyqtaldy, olar Qazaqstan Respýblıkasynyń teńgeriminde: qalaıy boıynsha-65%, sırkonı boıynsha - 36,6%, ýran boıynsha - 19%, tıtan boıynsha - 5%, vólfram boıynsha - 1,1%. Mıneraldyq-shıkizat bazasyn, ásirese oblystyń ońtústik-batysynda keńeıtý perspektıvalary asa mańyzdy. Munda altynnyń, kúmistiń, tehnıkalyq jáne zergerlik almastardyń, qalaıynyń, tıtannyń, tústi jáne sırek metaldardyń, qońyr kómirdiń birqatar mańyzdy ken oryndary men ken kórinisteri bar. Oblysta taý-ken metalýrgıa kombınattaryn salý jáne álemdegi eń iri vólframnyń «Aqsoran», «Baıan» jáne qalaıy «Syrymbet» ken oryndaryn ıgerý boıynsha 3 iri joba iske asyrylýda. 

Sý resýrstary: Oblystyń sý resýrstary Esil ózeniniń resýrstarynan Aqan-Burlyq jáne Iman-Burlyq ózenderinen, Sileti, Shaǵalaly, Qamysty, Ashysý, Qarasý ózenderinen jáne basqa da sý aǵyndarynan quralady, 2426 sý qoımasy bar, 501 sý qoımasy balyq sharýashylyǵy bolyp tabylady, onyń 314-sy jalǵa berilgen.

Erekshe qorǵalatyn tabıǵı aýmaqtar. Qazaqstan florasy birqatar baǵalaýlar boıynsha 13 myńnan astam túrdi qamtıdy, al Qazaqstannyń faýnasy qatań qorǵalatyn, sondaı-aq kásipshilik jáne sharýashylyq maqsattarda keńinen paıdalanylatyn túrlerdiń alýan túrliligimen sıpattalady, munda omyrtqaly janýarlardyń 835 túri anyq kórsetilgen. Endemıalyq, sırek kezdesetin jáne joıylyp bara jatqan túrlerdi, biregeı etalondyq ýchaskelerdi jáne tutastaı alǵanda tabıǵı ekojúıelerdi saqtaýdyń neǵurlym tıimdi sharasy erekshe qorǵalatyn tabıǵı aýmaqtar júıesin qurý jáne onyń jumys isteýi bolyp tabylady. 2023 jylǵy 1 qańtardaǵy jaǵdaı boıynsha ákimdiktiń qaramaǵyndaǵy memlekettik orman qory aýmaǵynda ornalasqan erekshe qorǵalatyn tabıǵı aýmaqtar: 6-respýblıkalyq jáne jergilikti mańyzy bar tabıǵı qaýmaldar (Sogrov, Smırnov, Mamlút, Orlınogor, Aqjan, Aqsýat); 4-memlekettik tabıǵat eskertkishteri (Sosnovyı bor, Serebrányı bor, Jańajol, «Búrkittaý» shoqysy» jáne «Qaınar kóz» memlekettik tabıǵat eskertkishi). Orman sharýashylyǵyn júrgizýdiń basty maqsaty bıoalýantúrlilikti saqtaý jáne erekshe qorǵalatyn tabıǵı aýmaqtar júıesin damytý bolyp tabylady. 

Ónerkásip: Ónerkásiptik óndiris qurylymynda eń úlken kólemder óńdeý ónerkásibine – 82% jáne elektrmen jabdyqtaý, gaz, bý berý jáne aýa baptaý – 11,1%. Oblys óndirisiniń jalpy kólemindegi taý-ken ónerkásibiniń úlesi 3,2% quraıdy. 2023 jylǵy qańtar-jeltoqsanda Oblystyń ónerkásip sektory 647,6 mlrd. teńge somasyna ónim shyǵarýdy qamtamasyz etti, naqty kólem ındeksi 114,4% qurady. Mashına jasaý salasy. Búgingi tańda salada úsh negizgi baǵyt qalyptasty – munaı-gaz, temirjol jáne energetıkalyq mashına jasaý. Óndiris kólemi Qazaqstan Respýblıkasynyń jetekshi keshenderiniń qajettilikteri úshin ımportty almastyratyn ónim shyǵarý esebinen ulǵaıtylady.

Aýyl sharýashylyǵy: Oblys sharýashylyqtary jemshóp, maıly daqyldar men kartoptyń tuqymymen tolyq kólemde qamtamasyz etilgen. Oblysta agroónerkásiptik keshendi tehnıkalyq qaıta jaraqtandyrý máselelerine qatysty eleýli ózgerister boldy. Agrarlyq sektordy qarqyndy damytýdaǵy basym baǵyttardyń biri - onyń tehnıkalyq jaraqtandyrylýy bolyp tabylady. Sapaly, básekege qabiletti jáne eksportqa baǵdarlanǵan ónim óndirýdiń zamanaýı tehnologıalaryn engizý maqsatynda iri jáne orta taýar óndirisin qurý boıynsha jumys jalǵasýda. Aýyl sharýashylyǵy ónimderin qaıta óńdeý salasynda kásiporyndar jańǵyrtylýda, jańa kásiporyndar ashylýda. Petropavl qalasynda «Maslo-Del» JShS ashyǵan sút ónimderin óndirý jáne onyń qaptamasy boıynsha jańa jelilerdi   iske qosty. «Evrazıan Mılk» JShS zaýytyn qaıta qurýdyń birinshi kezeńi ótkizilip, sary maı, qaımaq jáne irimshik óndirý jelileri iske qosyldy. Qýattylyǵy jylyna 370 myń tonna shıkizatty qaıta óńdeıtin «Maslo-Del» JShS iri maı ekstraksıalyq zaýytynyń qurylysy bastaldy, 1-shi kezeńdi iske qosý 2023 jyldyń 4-toqsanynda josparlanǵan. «Zelenyı Sever» JShS jylyjaı kesheniniń qurylysy jalǵasýda, 3,7 ga alańda qıar (jylyna 1319 tonna), qyzanaq (jylyna 1460 tonna) jáne salat (jylyna 170 tonna) ósiriledi. Oblysta 100-den astam agroqurylym sút óndirýmen aınalysady. 277-den astam jumys ornyn qura otyryp, jalpy somasy 13,3 mlrd.teńgege 8 taýarly sút fermasy paıdalanýǵa berildi. Oblysta naryqta jumys isteıtin shaǵyn jáne orta kásipkerlik sýbektileriniń sany  33 066 birlikti qurady, onyń ishinde: zańdy tulǵalar – 6,9 myń birlik, sharýa qojalyqtary – 4,7 myń birlik, jeke kásipkerler – 21,5 myń birlik.

Bilim berý: Mektepke deıingi tárbıe jáne oqytý - Oblys boıynsha mektepke deıingi mekemeler jelisi - 473 birlikti quraıdy, onyń ishinde 76 balabaqsha, 8 «mektep – balabaqsha» kesheni jáne 389 shaǵyn ortalyq. 3-6 jas aralyǵyndaǵy qamtý paıyzy – 100% qurady.Oblystyń barlyq jalpy bilim beretin mektepteri Internet jelisine 100%, keń jolaqty Internetke 461 mektep (100%) qosylǵan. Oblysta 24 tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý uıymdary jumys isteıdi. Kadrlardy daıarlaý óńir ekonomıkasynyń mynadaı salalary: qurylys, kólik, aýyl sharýashylyǵy, energetıka, mashına jasaý, qyzmet kórsetý salasy, bilim berý, densaýlyq saqtaý, mádenıet jáne óner, baılanys jáne aqparattandyrý úshin 70 mamandyq jáne 122 biliktilik boıynsha júzege asyrylady. Óndiris qajettilikterine baǵyttalǵan oqý prosesin uıymdastyrý maqsatynda 2019 jyldyń qyrkúıeginen bastap oblys kolejderi 57 mamandyq boıynsha jańa bilim berý baǵdarlamalaryna (modýldik, kredıttik-modýldik oqytý tehnologıalary) kóshti, onda tolyq oqý kýrsyn aıaqtaǵannan keıin túlekter 2-3 uqsas biliktilik alady, bul olarǵa eńbek naryǵynda jaqsy beıimdelýge múmkindik beredi.

Densaýlyq saqtaý: Oblystyń densaýlyq saqtaý júıesi 19 aýrýhana uıymynan, 63 ambýlatorıalyq-emhanalyq uıym, olardyń ishinde 58 dárigerlik ambýlatorıadan, 403 medısınalyq pýnkt pen 41 feldsherlik – akýsherlik pýnkttan turatyn medısınalyq uıymdar jelisinen quralady.

Sport: Búgingi kúni Soltústik Qazaqstan oblysynda júıeli túrde dene shynyqtyrý jáne sportpen 215 057 adam aınalysady nemese oblys halqynyń jalpy sanynyń 40,2% paıyzy, 2021 jylmen salystyrǵanda 28 969 adamǵa artty nemese 5,7% (2021 jyly –186 088 adam nemese 34,5%). Oblys boıynsha 1200 sporttyq-buqaralyq is-sharalar ótkizildi, oǵan 230 myń adam qatysty. Oblystyq halyq sport oıyndary aıasynda 2022 jyly 5 myńnan astam adam qatysqan múmkindigi shekteýli adamdarǵa arnalǵan «Nadejda» oblystyq spartakıadasy, «Aq bıdaı» oblystyq jazǵy sporttyq merekesi, ulttyq sport túrlerinen «Qyzyljar» festıvali, jastar arasynda «Jastar» oblystyq spartakıadasy, «Soltústik» qysqy sport merekesi ótkizildi. Balalar men jasóspirimderdi dene shynyqtyrý jáne sportpen shuǵyldanýǵa kóbirek qamtý maqsatynda, oblysta 27 BJSM, joǵary sport sheberligi mektebi, oblystyq olımpıada rezerviniń mamandandyrylǵan  mektep-ınternat-kolledji, olımpıada rezervin daıyndaý ortalyǵy, BJSM-men jumys jónindegi oblystyq dene shynyqtyrý-sport ortalyǵy, 11 BJDDK jáne 25 aýla klýbtary jumys isteıdi, oǵan 21 myńnan astam adam aınalysady. Bilim berý uıymdarynda sport seksıalarymen 23 myń bala qamtyldy. Memlekettik sporttyq tapsyryspen sporttyń 19 túri boıynsha 3 myńnan astam bala qamtyldy (karate, dzúdo, taekvondo, boks, erkin kúres, grek-rım kúresi, fýtbol, júzý, kórkem gımnastıka, sporttyq bı, tenıs, ústel tenısi, shahmat, voleıbol, basketbol, kónkımen júgirý sporty, shańǵy jarysy, qazaq kúresi, paýerlıftıng), olarmen 43 ónim berýshi jumys júrgizedi. Oblys boıynsha ónim berýshiler aldynda bereshek joq. Óńirde dene shynyqtyrý jáne sportpen belsendi aınalysý úshin 2 933 sport ǵımaraty jumys isteıdi.

Mádenıet: 2023 jylǵy 1 qańtardaǵy jaǵdaı boıynsha oblysta 593 uıym jumys isteıdi, onyń ishinde 499 memlekettik:

• 264 klýbtyq úlgidegi mádenıet mekemeleri, onyń ishinde:  171 memlekettik;
• 318 kitaphana, onyń ishinde: memlekettik – 317, Aqqaıyń aýdany, Daıyndyq aýyly boıynsha 1 jekemenshik;
• 4 murajaı (5 fılıal), memlekettik;
• 1 muraǵat (14 fılıal), memlekettik;
• 3 memlekettik teatr;
• 1 oblystyq fılarmonıa, memlekettik
• 1 tarıhı-mádenı murany qorǵaý jáne paıdalaný ortalyǵy, memlekettik;
• 1 tilderdi oqytý ortalyǵy, memlekettik.