Aqmola oblysynyñ äleumettık-ekonomikalyq damuy

Aqmola oblysy Qazaqstan Respýblıkasynyń ortalyǵynda ornalasqan. 1939 jyly 14 qazanda qurylǵan.

Jer aýmaǵy: Aqmola oblysynyń jer aýmaǵy 146,2 myń km2 quraıdy. Soltústik Qazaqstan, Pavlodar, Qaraǵandy jáne Qostanaı oblystarymen shektesedi.

Halyq sany: 2024 jylǵy 1 sáýirge oblys halqynyń sany 788,5 myń adamdy qurady, sonyń ishinde qalalyqtar - 446,8 myń adam (56,7%), aýyldyqtar - 341,7 myń adam (43,3%).

Ákimshilik bólinis:  Aqmola oblysy quramyna 3 qala (Kókshetaý, Qosshy, Stepnogorsk) jáne 17 aýdan (Aqkól, Arshaly, Astrahan, Atbasar, Birjansal, Bulandy, Býrabaı, Egindikól, Ereımentaý, Esil, Jaqsy, Jarqaıyn, Zerendi, Qorǵaljyn, Sandyqtaý, Selınograd, Shortandy) kiredi. 8 shaǵyn qala, 5 kent, 589 aýyldyq eldi meken bar. Ortalyǵy - Kókshetaý qalasy. Aqmola oblysy Saryarqanyń soltústik-batys bóliginde, Esil ózeniniń joǵarǵy aǵysyndaǵy dala beldeýinde ornalasqan. Oblystyń batys, ortalyq, shyǵys bólikterin Esil, Atbasar, Selety jazyqtary alyp jatyr. Ońtústik-batysynda Teńiz-Qorǵaljyn oıpaty ornalasqan. Oblystyń batysynda Torǵaı ústirtiniń shyǵys sheti Esil ózenine deıin ótedi. Esil ózeniniń oń jaǵalaýy Atbasar oıpatymen, sol jaǵalaýy Teńiz jazyqtarymen shektesedi. Ońtústik-shyǵysta Ereımentaýdyń ormandy, kórkem jeri ornalasqan.

Klımat jáne tabıǵat: Klımaty kúrt kontınentaldy, qysy uzaq (5,5 aıǵa sozylady), sýyq, jazy ortasha ystyq. Qańtardyń ortasha temperatýrasy – 16-18°S, shildede – 19-21°S. turaqty qar jamylǵysy qarashanyń ortasynda, ońtústiginde – 130-140 kún, soltústiginde - 150-155 kún. Qardyń ortasha qalyńdyǵy 20-22 sm. soltústikte jaýyn – shashynnyń ortasha jyldyq mólsheri 400 mm, ońtústiginde - 250 mm. Aýdanda soltústikten ońtústikke qaraı qara qońyr, qońyr, ashyq qońyr topyraqtyń aqýyzdary aýystyrylady. Olardyń kópshiligi jyrtylǵan.

Esil ózeniniń salalary – Qalqýtan, Jabaı, Terisaqqan, Nura, Seletı, Olent, Qulanotpes jáne basqalar. Qorǵaljyn, Qojakól, Sholaqshalqar, Balyqtykól jáne t.b. iri tushshy kólder, Teńiz, Kereı, Itemgen, Qypshaq, Mamaı, Úlken Saryoba jáne Astana, Seleti iri tuzdy kólderi. Sonymen qatar, jerdi sýarý úshin 37 toǵan, jalpy sý kóli 180,6 mln. m3 salyndy. Qorǵaljyn kól júıesin sýmen qamtamasyz etý jáne elorda ónerkásibin sýmen qamtamasyz etýdi jaqsartý úshin Nura ózeni arqyly 70-74 mln. m3 Ertis sýy beriledi.

Qalalar men ónerkásip: Qalalar - Kókshetaý, Stepnogorsk, Qosshy, Atbasar, Makınsk, Aqkól, Esil, Ereımentaý, Shýchınsk, Stepnák, Derjavınsk. Oblys ónerkásibi óndirý jáne qaıta óńdeý salalarynan turady. Aýyl sharýashylyǵy mashına jasaý, astyq óndirý, sút, etti mal sharýashylyǵyna mamandanǵan. Aýyl sharýashylyǵy alqaptary 10725,7 myń ga, onyń ishinde egistik jerler 6121,2 myń ga, shabyndyqtar 156,4 myń ga, jaıylymdar 4235 myń ga (2023 jylǵy 1 qarashaǵa). Orman qory 513,1 myń ga quraıdy. oblys aýmaǵyndaǵy temir joldardyń uzyndyǵy 1610,3 km quraıdy. Oblys aýmaǵy arqyly Petropavl – Astana – Qaraǵandy, Qaraǵandy – Astana – Pavlodar temir joldary, Kókshetaý – Astana – Qaraǵandy, Qostanaı – Astana – Pavlodar, Astana – Almaty avtomobıl joldary ótedi.

Ken oryndarynan altyn, ýran, boksıt, sýrma, mys, molıbden, kobált, kómir, kaolın sazy, kvars qumy, qurylys materıaldary jáne t.b. óndiriledi.

Din jáne mádenıet: Oblysta 183 dinı birlestik bar: 83 - ıslam, 46 - pravoslavıe, 41 - protestanttar, 11 - katolıkter, 1 - bahaı jáne 1 - Aqmola oblysynyń Krıshna sana qoǵamy. Dinı nysandar-145, onyń ishinde: 83 meshit, 29 pravoslavıe shirkeýi, 11 katolık shirkeýi jáne 22 protestanttyq úı.

Aqmola oblysynda 596 memlekettik mádenıet kásiporyndary men mekemeleri jumys isteıdi. Onyń ishine: 247 mádenı-demalys mekemeleri, 331 kitaphana, 13 murajaı, 2 teatr, oblystyq fılarmonıa, oblystyq halyq shyǵarmashylyǵy jáne mádenı demalys ortalyǵy, tarıhı-mádenı murany qorǵaý jáne paıdalaný ortalyǵy jatady. Sonymen qatar, 311 kitaphana kompúterlermen jabdyqtalǵan, onyń 253-i ınternet jelisine qosylǵan.

Densaýlyq saqtaý: 2024 jylǵy 1 aqpandaǵy jaǵdaı boıynsha oblys aýmaǵynda 561 densaýlyq saqtaý obektisi bar. Olardyń ishinde: oblystyq – 13, aýdanaralyq – 2, aýdandyq – 16, qalalyq – 8 jáne 522 aýyldyq eldi mekenderde ornalasqan. Medısına salasynda 2170 dáriger jáne 6599 orta medısına qyzmetkeri jumys isteıdi.

Bilim: Mektepke deıingi tárbıe jáne oqytý - Oblysta 599 mektepke deıingi bilim berý uıymy bar. Onyń ishinde 255 balabaqsha jáne 344 mektepke deıingi shaǵyn ortalyq, 1 jastan 6 jasqa deıingi balalardy jalpy qamtýmen - 41990 balany quraıdy. 1 jastan 6 jasqa deıingi balalardyń balabaqshamen qamtylýy 80,5% quraıdy, onyń ishinde 3 jastan 6 jasqa deıin 100%.

Jalpy orta bilim - Bilim berý júıesine 537 memlekettik jalpy bilim beretin mektepter (139,7 myń oqýshy), 29 tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý mekemeleri (koledjder) kiredi. Barlyǵy ınternet jelisine qosylǵan. Jergilikti jerlerde bilim berý uıymdary Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda kózdelgen tártippen áleýmettik qorǵalmaǵan jáne az qamtylǵan otbasylardan shyqqan jappaı oqytý qarajaty esebinen 17508 oqýshyny, sondaı-aq oblystyq búdjet qarajaty esebinen 14765 oqýshyny 17508 oqýshyny tegin tamaqpen qamtamasyz etildi (Aqmola oblysy 2019 jyldan bastap 1-synyp oqýshylaryn tegin tamaqtandyrady).